Austraalia lambakoera tõustandard
Päritolu ja kasutus
Austraalia lambakoera tänapäevane tõutüüp kujunes välja Ameerika Ühendriikides. Hoolimata nimest ei pärine tõug Austraaliast, vaid nimi on seotud 19. sajandil Ameerikasse saabunud Austraalia päritolu baski lambakasvatajatega, kes kasutasid neid koeri karjatöös.
Tõu algne ja tänapäevane kasutus on seotud karjatamisega farmides ja rantšodes. Tegemist on töökoeraga, kelle omadused on kujunenud praktilise töö vajadustest lähtuvalt.
FCI klassifikatsioon:
Rühm 1 – lamba- ja karjakoerad (v.a. šveitsi alpi karjakoerad)
Alarühm – lambakoerad (ilma töökatseteta)
Üldmulje ja proportsioonid
Austraalia lambakoer jätab tasakaalustatud, sportliku ja tugeva mulje. Kehaehitus on veidi pikem kui turjakõrgus. Luustik on mõõdukalt tugev – piisav tööks, kuid mitte raskepärane.
- Kere pikkus rinnakust istmikunukini ületab turjakõrgust
- Isased on maskuliinse kehaehitusega, kuid mitte kohmakad
- Emased on feminiinsemad, kuid siiski tugeva luustikuga
Koer on lihaseline, nõtke, elav ja liikuv.
Iseloom ja käitumine
Austraalia lambakoer on arukas, tähelepanelik ja tugeva karja- ning valveinstinktiga töökoer. Ta on oma perele väga pühendunud ja töövõimeline kogu päeva vältel. Iseloomult tasakaalukas ja heatahtlik, väga harva riiakas. Võõraste suhtes võib esialgu olla reserveeritud.
Pea ja kolju
Pea peab olema selgepiiriline, kuiv ja kehaga heas proportsioonis.
Kolju:
- Pealt lame või kergelt kumer
- Laius ja pikkus on võrdsed
- Kuklakühm võib olla kergelt märgatav
- Üleminek laubalt koonule mõõdukas ja selgelt eristatav
Näopiirkond
Ninapeegel ja huuled
- Must pigment: mustadel ja blue merle koertel
- Maksapruun pigment: punastel ja red merle koertel
- Väikesed roosad täpid lubatud, kuid ei tohi täiskasvanud koeral katta üle 25%
Koon
- Koljuga sama pikk või veidi lühem
- Kergelt kitsenev ja ümara otsaga
- Kolju ja koonu jooned paralleelsed
Hambumus
- Täiskomplekt tugevaid valgeid hambaid
- Käär- või tanghambumus
Silmad
- Pruunid, sinised, merevaigukollased või nende kombinatsioonid
- Mandlikujulised, mitte pungis ega sügaval
- Ilme tark, valvas ja sõbralik
Kõrvad
- Kolmnurksed, keskmise suurusega
- Kõrge asetusega
- Murduvad ette või küljele
Kael, ülajoon ja kere
Kael on tugev, mõõduka pikkusega ja kergelt kaarduv, sujuvalt õlgadega liituv.
Selg on sirge ja tugev. Laudjas mõõduka kaldega. Rindkere sügav, ulatub küünarnukkideni. Kõht mõõdukalt üles tõmmatud.
Saba
Saba võib olla:
- sünnipäraselt pikk
- sünnipäraselt lühike
- kupeeritud (seal, kus see on lubatud)
Pikkus ei ületa 10 cm kupeerimise korral.
Esijäsemed
Õlad pikad ja tahapoole suunatud. Esijalad sirged ja tugeva luustikuga. Kämblad kergelt kaldu. Käpad ovaalsed, kompaktsed ja vastupidavate padjanditega.
Tagajäsemed
Tagajäsemed on tugevalt nurgastunud ja lihaselised. Kannad lühikesed ja püstised. Tagakäppadel lisavarbaid ei esine. Käpad ovaalsed ja kompaktsed.
Liikumine
Liikumine on vaba, sujuv ja kerge. Samm on maadhaarav ja tasakaalustatud. Kiiruse kasvades liiguvad käpad raskuskeskme suunas. Koer suudab kiiresti muuta liikumissuunda ja tempot, säilitades tugeva seljajoone.
Karvkate
Karv on keskmise pikkusega, sirge kuni kergelt laineline ning ilmastikukindel. Aluskarv varieerub vastavalt ilmastikule. Peas ja esijalgadel lühem karv, reitel ja kaelal mõõdukas ehiskarv.
Värvused ja märgised
Lubatud värvused:
- sinine merle
- must
- punane merle
- punane
Lubatud valged ja/või pruunid märgised. Valge ei tohi domineerida peas ning silmade ümbrus peab olema pigmenteerunud.
Suurus
- Isased: 51–58 cm
- Emased: 46–53 cm
Olulisem kui kõrgus on proportsioon, tasakaal ja liikumine.
Vead ja diskvalifitseerivad tunnused
Tõsised vead:
- Püstised või rippuvad kõrvad
- Ebatüüpiline karvkate
Diskvalifitseerivad:
- Agressiivsus või liigne argus
- Tugev ala- või ülehambumus
- Suured valged laigud kerel
- Selged füüsilised või käitumuslikud kõrvalekalded
Isastel peavad olema kaks normaalselt laskunud munandit.